Linnast välja, mere äärde.
Eestimaa kevadtalvest tõelisse kevadesse. Siin õitsevad nartsissid, priimulad ja kirsid. Viimased küll veel vähevõitu, kuid seda pilkupüüdvamad on nende roosad õied.
Esimene pikem ringkäik Iirimaa pealinnas. Tegelikult sõitsime hoopis rongiga avastama kaugemaid paiku- sihiks Irish Design Gallery ja National Maritime Museum of Ireland Dun Laoghaires. Kohanime hääldust ei õnnestunud korrektselt selgeks saada.
Kohalikus infopunktis juhatas rõõmsameelne teenindaja meid lisaks eelmainitud kohtadele veel ka muulile. Päeva parim leid- piiramatus koguses värsket merehõngu vahelduseks suurlinna heitgaasidele haarasid meid oma lummusse. Lisaks veel suurepärane võimalus eemalduda linnamelust päris ranna lähedale, nautida vaikust ja lainte mängu. Planeeritud paarikümne minutisest kiirest jalutuskäigust sai lõpuks lõõgastav tund või enamgi.
Iiri Disaini Galeriis leidus uudistamist kõigile. Palju ideid ja mõtteid, mida on võimalik eimillestki valmis teha. Erialaliselt nii tekstiili kui ilu, lisaks puitu ja toitu. Tüüpilise reaktsioonina, kui midagi huvitavat pilku köidab, haarasime kohe telefonid ja tegime pilti- kuni galerii haldaja juhtis tähelepanu esmapilgul vähemärgatavatele hoiatustele, et see tegevus ei ole lubatud. Pildid paluti kustutada ja nii ei ole sellest kohast midagi silmale nähtavat jagada.
Pilku püüdsid taaskasutatud sokitoodetest kaisuloomad ( ei julge küll väita, et tegemist oli kantud sokkidega, sest asjad nägid selleks liiga uued välja). Suure osa müügiartiklitest moodustasid lasteriided- kasutusse olid võetud tootmise käigus tekkinud kanga ülejäägid, just väiksemad tükid. Õmbluseriala inimesele omaselt uurisisn tööde kvaliteeti ja mõtlesin, mida saab teha paremini...
Käsitöö ja disainitoodete hinnakujundus on sarnaselt Eestile tegijale odav ja ostjale kallis, ostajte suurt tunglemist ei olnud, samas rahvast liikus ikka. Ja ülemääraselt kõrged hinnad ei olnud ka.
Meremuuseumis vastukaaluks disaini galeriile, oli lahke pererahvas ja pildistamine igati teretulnud. Muuseum ise oli sisse seatud endisesse kiriku hoonesse ja üheks pilkupüüdvamaks elemendiks olid suured vitraažaknad.
Palju huvitavaid eksponaate ja lugusid Iirimaa merenduse ajaloost, võrdlusena eksponaate ka tänapäevast.
Homme on ootamas sootuks teised, töisemad teemad.
Esimene pikem ringkäik Iirimaa pealinnas. Tegelikult sõitsime hoopis rongiga avastama kaugemaid paiku- sihiks Irish Design Gallery ja National Maritime Museum of Ireland Dun Laoghaires. Kohanime hääldust ei õnnestunud korrektselt selgeks saada.
Kohalikus infopunktis juhatas rõõmsameelne teenindaja meid lisaks eelmainitud kohtadele veel ka muulile. Päeva parim leid- piiramatus koguses värsket merehõngu vahelduseks suurlinna heitgaasidele haarasid meid oma lummusse. Lisaks veel suurepärane võimalus eemalduda linnamelust päris ranna lähedale, nautida vaikust ja lainte mängu. Planeeritud paarikümne minutisest kiirest jalutuskäigust sai lõpuks lõõgastav tund või enamgi.
Iiri Disaini Galeriis leidus uudistamist kõigile. Palju ideid ja mõtteid, mida on võimalik eimillestki valmis teha. Erialaliselt nii tekstiili kui ilu, lisaks puitu ja toitu. Tüüpilise reaktsioonina, kui midagi huvitavat pilku köidab, haarasime kohe telefonid ja tegime pilti- kuni galerii haldaja juhtis tähelepanu esmapilgul vähemärgatavatele hoiatustele, et see tegevus ei ole lubatud. Pildid paluti kustutada ja nii ei ole sellest kohast midagi silmale nähtavat jagada.
Pilku püüdsid taaskasutatud sokitoodetest kaisuloomad ( ei julge küll väita, et tegemist oli kantud sokkidega, sest asjad nägid selleks liiga uued välja). Suure osa müügiartiklitest moodustasid lasteriided- kasutusse olid võetud tootmise käigus tekkinud kanga ülejäägid, just väiksemad tükid. Õmbluseriala inimesele omaselt uurisisn tööde kvaliteeti ja mõtlesin, mida saab teha paremini...
Käsitöö ja disainitoodete hinnakujundus on sarnaselt Eestile tegijale odav ja ostjale kallis, ostajte suurt tunglemist ei olnud, samas rahvast liikus ikka. Ja ülemääraselt kõrged hinnad ei olnud ka.
Meremuuseumis vastukaaluks disaini galeriile, oli lahke pererahvas ja pildistamine igati teretulnud. Muuseum ise oli sisse seatud endisesse kiriku hoonesse ja üheks pilkupüüdvamaks elemendiks olid suured vitraažaknad.
Kommentaarid
Postita kommentaar